Kase Hans s.1720

Samal aastal sureb ka Reimers, kohale saabuvad tema pärijad ja nõuavad kirikumõisa hingi omale, need kuulunud Reimersile, ta olla osa neist ära müünud. Sama nõuab Paunküla mõisnik, need olnud tema orjad ja sõja ajal põgenenud, nüüd on nad üles leitud. Kohus teeb otsuse, et hinged kuuluvad kirikule, teistel pole õigust. Ori oli sel ajal raha eest müüdav, sellest see jaole ruttamine.
Õpetajaks tuleb eelmise väimees Mylius, tõsine kristlane.
Õukonnas on rõõm ja pidu, lõpuks on Sofial poeg Paul! Teda oodatakse kärsitusega enda hulka!
1756.aasta augustis leitakse oberst oma saunast surnuks pussitatuna. Süüdlane leitakse, selleks osutus Pädekülast Pärtli Jaani Liisu, keda oli käsutatud õhtul härrat pesema. Liisu võttis süü omaks ja kahetses kohtus oma tegu, abilisi pole olnud. See juhtunud siis, kui meeletult kaitsnud oma neitsi au ja puss juhtunud pihku. Kogus uskus tugeva Liisu juttu, määras talle 1 paari vitsu ja 4 aastat türmi. (Rahvajutu järgi Liisu keeldus minemast, aga vanemad tellinud, et muidu aetakse nemad vastu talve talust välja. Liisu oli palunud vendi appi, kui asi tõsiseks läheb.)
Liisu istus aja ära, aga koju ei lastud, saadeti Orenburgi asumisele, sest lesk ja Jelisaveta olid elus.
Õpetaja Myliuse sissekanne surnute registris:
Et tema, oberst Schwartz on igal ajal VI käsu asjus korratut elu elanud ning ka oma valla naisi ja tüdrukuid vägivallaga oma kurja tahtele sundinud, siis oli temale juba ammu säärane surm ette määratud. Pattude mõõdu täis saamisel on nüüd pidanud saama jumaliku karistuskohtu tööriistaks eelpool nimetatud tüdruk, kes oli tema kurjade himude täitmiseks öösel sauna käsutatud ja oma tunnistuse järgi sunnitud olema tema tahtele alluma, seejuures on ta tema surmava hoobiga ja koledal kombel ära tapnud.
Säärane häbistav surm ei tahtnud mind lubada teda korralikult matta ilma ilmaliku ülema vastava loata. Seepärast küsisin Tartu Maakohtult juhatust. Alles Riia Õuekohus tegi otsuse ja sai vastuse: Ei ole õige mõista kohut surnu üle, tema elust ja käitumisest ja sellepärast keelata surmatule seisusekohast matust.
Alles 4 kuud hiljem, detsembris, paigutati Schwartzi kirst Laiuse kiriku keldri Vaimastvere mõisa matusepaika. Ilma helita ja vaikuses ning Mylius lisab: aeglaselt astub Jumala kättemaksule, kuid teeb pikaldase tasa valjusega!
Lesk hakkab õigusega ehitama kiriku külge kabelit, kuhu saab matta suurtsugu inimesi!

1760.aasta jõulupühade ajal sureb Jelisaveta 51.aastaselt. Jaanuaris saab troonile Karl Ullrich Peeter III nime all. 15 aasta jooksul ei õppinud ta ära vene kombeid, läks õukonnaga pahuksi, need hakkasid hoidma Sofia poole. 5 kuud hiljem viisid õukondlased tsaari vangina Ropsha mõisa ja hommikul kandsid sellest ette Sofiale küsides, mida edasi teha?
Sofia oli vastanud, et teie, mehed, teate seda paremini! Oli see hirmust, diplomaatiast või hoopis teadlikkusest?
Mehed teadsidki. Nad kuulutasid tsaari õnnetult surma saanuks ning teatasid, et tema oli oma naist troonile soovitanud.
Sofia Frederike Anhalt-Herbst-Ullrich asus troonile Ekateriina II Aleksejevna Romanova nime all 1761.aastal.
1613.aastal alustasid vene troonil Romanovid, kes olid naisliini kaudu Rjuriku soost. 1730.aastal lõppes nende meesliin ja 1760.aastal ka naisliin.
Vene trooni vallutas Schlewig-Holsteini aadel, kes oli suguluses Saksa keisrikojaga.
Katariina esimene ringreis oli Liivimaale. Aadel sai märkuse liigse omavoli eest talupoegade üle, mis oli kodukaris ja talupoja müümises. Tartu linnale tegi head peale suurt tulekahju. Tema korraldusel planeeriti raekoja plats koos uue kivisillaga. See ehitati kuivale maale ja jõgi õiendati selle alt läbi. Petseri klooster valmistas talle uue tõlla ja vana jäi kloostri reliikviaks klaasmajakesse.
Märkusest ärevusse sattunud aadel ja kuberner leidsid, et midagi peab pakkuma talupoegade elu kergenduseks ja koostati kuberneri patendi nime all kiri:
See seadus on tehtud pärishärrade heast risitiinimese meelest talupoegade vastu. Olgugi, et talupoeg kogu pere ja varaga kuulub pärishärrale, tahavad nemad, et talupojal oleks ka seda vara, mis mõisa päralt on. Aga talu raudvara jääb mõisale. Raudvaraks on maa, hooned, loomad, tööriistad ja viljaseeme. Pärishärrad ei taha edaspidi talupoja koormist tõsta suuremaks, kui see on. Mis puutub voori kohustusse, siis seda nõutakse edaspidi nii kuidas talupoja jõud kannab ja mõisa lugu kutsub!
Kui talupoeg leiab, et mõis nõuab rohkem ku õigus, siis talupojal on õigus seda suusõnaliselt, sündsal kombel ja tasasel meelel oma pärishärrale teatada. Kui härra ei võta õiendada, siis võib seda kaevata sillakohtunikule suusõnaliselt. Vale kaebuse eest aga karistatakse kuni 20 paari vitstega või türmiga.
Selle loba lükkas keksvalitsus tagasi ja nõudis ka kuberneri osa selles. Kuberner lisas:
1. Iga eramõis esitab andmed talupoja koormiste kohta rüütelkonna kantseleisse.
2. Üle normi tööde eest peab mõis talupojale tasuma, kusjuures lisatööd ei tohi anda nii palju, et talu töö jääb tegemata ja talupoeg laostub.
3. Talupoja müüki väljaspoole kubermangu piire või avalikult turul, trahvitakse 200rbl. kui aga oli seega abielu sidemete purustamine, siis 400 rbl.
4. Kodukari õigus jääb mõisnikele - 10 paari vitsu, kusjuures ühe paariga lüüakse 3 korda.
5. Talupoega ei tohi mõisas kinni hoida üle 20 tunni, välja arvatud, kui neid oli rohkem ja ei jõutud üle kuulata.
Esimeses patendis on kaitstud mõisnike huve, teises on kasutatud 100 aastat tagasi antud Karl XI korraldust, aga maha nullitud talupoja kahjuks. Mõisnikud naersid kuberneri rumalust - kui talupojad hakkavad protestima, siis on see kuberneri asi kutsuda soldatid oma patendi kaitseks kohale.
Sama juhtus ka kuberneri patendiga koolide kohta, mis nõuti Katariina poolt:
1. Iga mõis, kus maad üle 5 adramaa, peab hoolitsema koolide eest talurahvale.
2. Õpetajaks peab olema isik, kes oskab soravalt lugeda ja tunneb katekismust, tema peab muust kohtustusest vaba olema kooliajal - Mardipäevast Kristuse tulemise pühadeni.
3. Kooliks peab olema korralik talumaja või mõisa ruum.

Ka seda patenti ei täidetud. Mõisnikud leidsid, et talupoeg peabki parasjagu loll olema, tähtis on kui täidab mõisa vajadused, ülejäänul pole tähtsust talupoja seisukohast.
Mõistlikel, nagu Jõgeva ja Vaimastvere, olid koolid.
1766.aastal Schwartzi lesk sureb ja ta maetakse oma kabeli, kingib kirikule riistu ja 2000 rbl. vaeslaste toetuseks.
1722.aasatal annab Katariina korralduse kirikuisse matmine lõpetada ja olemasolevad keldrid ajada mulda täis. Surnuaed eab elumajadest olema 300 sülla kaugusel, kui vanad ei vasta sellele nõudele, tuleb uus rajada. Kes tahab omale kabelit ehitada, ehitagu uude. Lese kabelist saab ristimise kabel. Laiusele tehakse uus surnuaed.
1779.aastal Mylius sureb, tema kirjutistes on lugeda kihelkonnast. Mõisnikele ta ei meeldinud Schwartzi loo pärast. L-Tähkvere lesk, krahvinna von Elmpt saatis kirjad kõrgemale poole, et õpetaja segab tema isiklikesse asjadesse omavoliliselt. Mylius oli teomeeste palvel tuletanud prouale meelde määrust, mille põhjal tuleb laupäeva õhtul õigel ajal tööst vabastada, et need jõuaksid kirikusse pühapäeval.

Kihelkonnas leiavad aset tragöödiad ülemäärasest orjusest. Painkülas elunev Jõgeva mõisa kilter poob enda, kuna peab talvel inimesi tööle ajama, kel pole õieti süüa ja riideid on napilt.
Pädekülas elav üksik naine meeleheites viskab kaevu oma 4-aastase ja 3-kuuse lapse, tahab ise lastele järgi hüpata, aga takistatakse, siis proovib noaga elu võtta, viiakse Tartu, kus sureb.
Sama küla mees lööb Pikapere kõrtsis teise maha, põgeneb, tabatakse Pärnus, põletatakse näole armid ja saadetakse Orenburgi asumisele. Naine jääb sellest põduraks ja sureb.
Mehi süüdistatakse Soodoma patus, põgenevad, Kurista mees eitab süüd, aga peksu tgajärjel sureb.
Võikvere mõisas leitakse karjatüdruk pooduna. Sõnatooja vastab õpetaja pärimisele lühidalt, et kes seda tohib rääkida. Köster ja Kellamees, kes seda käivad vaatamas, leiavad, et asend on selline, et tüdruk üksinda sellega toime ei tulnud. Mylius teeb märkuse registrisse: selles mõisas harrastati epikuurilist eluviisi ja tüdrukud aeti meeleheitele, sundides neid hoorusele.
Laiusel võetakse tariifi järgi maksu kiriklike teenuste eest. Lauluatuse eest 20kop, paar sukke, vöö ja kapukad. Kuulutusest vakk kaeru; ristimisest 10kop; matused peremees - 80kop, perenaine - 60kop, vabadik 50kop, lahtine inimene - 30kop ja laps - 10-20kop olenevalt vanadusest. Eestpalve - 2 ja tänupalve - 4 kop.
Õpetajal on kasutada kirikumõis 7 1/4 adramaad, iga talupidaja on kohustatud ühe päeva aastas töötama õpetaja põllul, peale selle on hinged õpetajal tööl. Mylius oli osa hingesid vabaks lasknud, aga siis olid need läinud liiderlikeks ja oli sunnitud nad andma (müüma) Jõhvi mõisale.
Andamid kirikule: iga talu toob 1/3 vakka igat vilja, ühe kana, naela linu, koorma puid, pugu peergi, heinu pool koormat. Mõisad annavad kokku 76 vakka vilja. Talusid on kihelkonnas ca 400.
Jannau Põlvast tuleb Laiusele õpetajaks.
1782.aastal Kase Hans kustub ülemäärasest orjusest, Juhan saab asemele.