Kase Juhan s.1782

Juba Hansu aeg mõisnikud laiendasid omi põlde talumaade arvel, seega suurenesid teokohustused põldude harimisel ja öistel rehepeksudel. Soodne oli teravilja müük läände. Võisteldi omavahel, kel on uhkem mööbel, hobused ja tõllad, kelle suguvõsast on mehed kõrgematel kohtadel jne. Kõik see nõudis raha ja tehtigi laenusid. Mõisnikud elasid ülejõu lootusega oraste peale.
1783.aastal Katariina saadab poja Pauli Gatshina lossi elama, saates pool polku talle ihukaitseks. Paul oli hakanud ema segama valitsemisel. Võtab vanema poja Aleksandri oma kasvatada, et teha temast õige valitseja. Ema mure oli poja pärast, et see ei löö läbi vene seltskonnas oma saksa hoiakuga.
Paremaks haldamiseks jagab kubermangud kreisideks ja selles protsessis ilmneb, et kuberner Liivimaal pole midagi teinud oma patendi täitmiseks. Mõni kihelkond pole kuulnudki koolide käiku panemisest!
Tulude suurendamiseks määratakse pearaha ja kohustatakse mõisnikke seda tasuma kogu kogukonna eest ja siis võtma see elanikonnalt tagasi rahas või tööga. Mõisnikud kasutasid kohe seda talurahva petmiseks ja rahutusi õssitades.
1785.aastal tuleb armukiri aadlile. Iga ohvitser, kel on mõis, on aadel. Iga mõis on ostetav, ka rüütlimõis. Sellega avati Balti aadli kinnine ring. Hakkas tekkima uut aadlit Baltikumi.
Armukirjaga linnadele kaotati raadi, tsunftide ja gildide õigused. Linn jagati 6 seisuseks ja igast seisusest pidi olema esindaja raadis. Igaüks, kel raha, võis avada töökoja või kaupluse, selleks polnud vaja gildi või tsunfti luba.
Balti delegatsioon käib Katariina jutul, et tagasi saada vanad õigused. Saavad vastuseks: Ma ei ole ainult baltikumi valitseja, vaid Venemaa valitseja ja erandit ei tehta! Tegelikult tuli see vene aadli survel.
Katariina sureb 1796.aastal ja troonile tuleb Paul I. See 42.aastane Paul, 4 poja ja 6 tütre isa on närviline ja hüplev oma poliitikas. Annab Baltimaale õigusi tagasi, polkusid talupoegade peksmiseks ja ratsasalku rannikule, et talupojad ei saa Soome põgeneda peksu kartusel. Ehmatas siis, kui osa soldateid põgenes koos talupoegadega sohu, et süütute ja vaeste inimeste peksmine pole sõjameeste töö. Ähvardas mõisnike mõisad riigistada, kui vakuraamatut ei täida, käskis ehitada magasini aidad vilja kogumiseks, kust talupojad saavad laenata. Mõisnikud ehitasid aitasid, oli veel lootus saada keisrilt krediiti, kui Paul ühines Napoleoni vastu koalitsiooniga. Saatis laevadega sõjaväe Põhja-Itaaliasse Austriale appi prantslaste välja ajamiseks säält. Need nõudsid ülemjuhatajaks Suvorovit, spetsi kindluste ründamisel, kelle Paul oli sõjaväest kõrvaldanud. Suvorov sai prantslastest jagu ja esitas plaani Pariisi minekuks. See ajas ärevile inglased ning need suutsid asja nii ajada, et Suvorov läheb Shveitsi ja Vene kopus, mis teel Hollandi, läheb ka sinna ühinemiseks Suvoroviga. Austerlased aga ruttavad Hollandi, et inglastega Pariisi minna. Austerlased kiirustasid, jätsid frondi maha, üle andmata venelastele. Suvorov istus lõunas, oodates varustust, põhjast tulev vene korpus sattus prantslastele lõksu ja hävitati. Suvoroviga toime ei tuldud, see tuli koju. Paul lõpetas inglastega vahekorra. Viga oli, sest Vene vajas kaupa inglastelt. Ebamäärasus Vene-Preisi vahekorra klaarimisel viis Pauli kõrvaldamisele troonilt poja Aleksandri kasuks aastal 1801.

Uus Kase Juhan, III põlvkond, satub keerulisse olukorda. Mõisnikud oma võlgade tõttu surusid täiendavaid teo- ja voorikohustusi oma põldude laiendamisega ja öiste rehepeksudega talupoegadele kurberneir patendi alusel. Vili aeti viinaks, mis tõi mõisale tulu 9rbl. vaadilt.
Õpetaja Jannau teeb katset kirikumõisa põllul, kas talumees tuleb toime puhta leivaga aasta läbi? Leiab, et ei. Arvestades siinseid põldusid ja talumehe maaviljeluse võimalusi, saab tavaliselt 4 seemet. Kui talumees külvab 9 vakka rukist, siis saab ta lõikusel 36 vakka. Sellest tuleb jätta seemneks 9 vakka, 8 vakka andamiks mõisa ja üks vakk kiriku tegelastele, omale jääb 17 vakka, kuna abitööjõule tuleb ka anda. Sellest oma leivast tuleb iga päev teha leivakott 1-2 töötajale mõisatööle saatmisel ja oma perele. Rahuldaval lõikusel tuleb leivale lisaandeid panna, aga halval aastal kipub nälg majja.
Saksamaal ilmub Jannau artikkel, kus lükkab ümber mõisnike väited, et siinsed talupojad on arenguvõimetud, puudub oma kultuur ja on laisad ning ohtlikud mässajad. Kõik see tuleb ülemäärasest orjusest. Nad on arenguvõimelised ja neil on oma kultuur. Tuleb nad vabastada liigsest orjusest, anda kooliharidus ja oma korraldusõigus, siis kaovad kõik pahed, milles neid süüdistatakse.
Samal ajal Radishtsev Venemaal laseb trükki ''Teekond Peterburist Moskva'', kus kirjeldab tegelikku olukorda riigis. Katariina laseb selle mehe türmi panna kriitika ja mässu õhutamise eest. Jannau satub mõisnike terava kriitika alla.
Aleksandri troonile tulekuga mõisnikud tõttasid, et keisrilt krediiti saada. Eestimaa omad olid kärmemad ja esitasid keisrile meeleheaks regulatiivi talupoegade olukorra parandamiseks. See oli samahingeline, kui eelmisel sjandil kuberneri patent, aga vürtsitatud kristliku moraaliga. Keiser sattus sellest vaimustusse, et mõisnikud ise hakkavad parandama talupoegade olukorda. Vaatamata Keskvalitsuse eitavale seisukohale, andis loa, et selle põhjal hakatakse välja töötama õiget talurahva seadust. Soovitati seda ka Liivimaale ja avati krediit. See kirjatükk ''igaüks'' läks ajalukku, kui üks kallima honorariga kiri. Aga seaduse tegemisega ei olnud kiire, aega oli.
Jannau hakkas oma artiklit pehmendama, väites, et uude olukorda minnes tuleb selleks aega anda ja õppida, nagu mõisnikust ei saa üleöö talumees ega talumehest mõisnik. Sai üleöö Võikvere mõisa omanikuks, aeg oli niisugune ja keiser mõtles ka nii. Õpetaja amet oli tulus andamite tõttu, aga olenes konsistooriumist ja mõisnikest.

''Igaüks, kes nõuab õige olla ja sõnakuulelik, elab oma ülema varju all, kes tema järele kuulab ja tema eet kostab. Sest ülemad on sellepärast, et nemad on vagadele toeks ja kurjadele hirmuks peavad olema, et vaene nii hästi kui rikas ja rammetu nii hästi kui jõukas oma tegemist keelamata võiks ajada ja oma teed julgesti käia. Kui ükski ei oleks, keda ülekohtune peaks kartma, siis teeksid kurjad õiglastele ja teineteisele isekeskis tulist liiga. Aga ülemate ja kohtu läbi talitab Jumal neid, sest muidu oleksime meie sedasinast seadust mitte teinud.
Aga need, kes õpetusest ei hooli, ja keda au ja häbi ei sunni, neid sunnib kohtu nuhtlus, neid sunnib raudjalapõli ja viimaks lähevad Jumala igavese kohtu ette meie kõikide teed.
Sõnapõlgaja laguneb, sõnakuulelik seisab kindlalt. See oli manitsuseks, et järgnevat seadust täidetakse, mis ülemad on seadnud ja Jumal juhatanud!''

See päisosa, aadli poolt sepitsetud, viis Alekandri vaimustusse, ta tundis alateadlikku hirmu nende ees, kes tema isa ja vanaisa lihtsalt lükkasid troonilt, ilma, et keegi oleks selle kohta paha sõna öelnud. Selle loa järgi alustati seadust tegema talurahvale.
Rohkem keisril polnud aega selleks, hakkas Napoleoni vastu sõjaväge korjama, neid Austriale ja Inglismaale abiks saatma.
Mõisnikud tegid talupoja seaduse oma kasuks. Rentnikule tõotati õigus talu pärandada pojale, aga kui talupoeg toob kahju mõisale, või mõisal on nälg maa järele ning kui talupoeg on liiderlik, siis on mõisal õigus ta talust välja ajada. See sünnib vallakohtu kaudu. Vald ja vallakohtus allus mõisnikule. Talupoeg võis ka õigust nõuda kihelkonna kohtus, kus olid kohtunikuks mõisnikud ja pidid järelvalvet teostama, et mõisnik lausa liiga ei tee talupojale. Vale kaebuse eest karistati rängalt.
Koormise määras talule mõisnik ja talupojal tuli see vastu võtta. Kõik see oli kesiri poolt kinnitatud ja mõsnike õigus.
Algas ränk teoorjus ja Venemaal sõdade periood.
1805.aastal Autserlitzi, 1806.aastal Poolas ja Preisimaal kaotusega.
1806.aastal tabas ikaldus, suvi oli vihmane ja rikkus lõikuse, vili lõppes talvel, järgmisel aastal oli põud. Kusagilt abi polnud loota, mõis nõudis oma ja ajas vilja viinaks. Talvel algas nälg ja 1808.aastal osa põlde jäi külvamata seemne puudusel. Jaanipäevaks oli Laiusel surnuaeda toodud 433 surnut, selle hulgas ka Kase Juhan, 61 aastat vana, ei pidanud raskustele vastu. Venemaa aga pidas sõda Rootsiga ja okupeeris Soome omale, keiser sai aukraadi juurde - Soome suurvürst.